Üks alustatud kasutajalugu...

...mis ei ole lõplik, aga võiks areneda umbes järgmiselt:

1. Õppejõud pöördub haridustehnoloogi juurde, sest esimest korda on vaja õppetöö läbi viia e-õppess.
2. Õppejõule luuakse konto Moodlesse, esimene sisselogimine keskonda. Läks õnneks!
   
3. Õppejõud saab kiire koolituse keskkonna kasutamise võimalustest. Võimalusi on palju, võtab silme eest kirjuks.
4. Paraja annuse tegevuste ja vahendite kasutamiseks eeldab õppesisu ja pädevuste selgitamine.
5. Õppejõud koostab esimese veebilehe copy-paste meetodil, esimene tagasilöök: pildid ei salvestunud. :( Tuleb vaeva näha piltide üleslaadimisega Moodlesse ja siis need õppematerjali sisse ükshaaval tõsta.
6. Õppejõud tunneb muret ülesannetele tagasiside andmisel, sest kirjutamine arvutis ei ole väga hea ja nii võib kulutada palju aga. Koostöös haridustehnoloogiga otsustakse kasutada NanoGong vahendit.
7. Selline võimaluste valik tõstab õppejõu tuju ja asutakse leidma parimat vahendit testi loomiseks....

Veelkord õpilepingust

Tegin kiired kommentaarid oma õpilepingusse.

Prototüübid

Nende koostamisel lähtume

• Moodle kujundusest;
• õppetöö sisust;
  
• keskkonda installeeritud moodulitest ja plokkidest,
  
• õpetaja soovidest, pädevustest
  
• 
  

1. Valik vahendite ja tegevuste grupeerimisest.

2. Prototüübi koostamisel lähtume personast.

3. Vastavalt personale võimaliku prototüübi koostamine, mis muutub kindlasti peale disainisessiooni.

Disainisessiooni juhend

Kasutan siin ära õppematerjalidest võetud küsimused/juhendi. Disiniprotsessis ei saa mööda minna kindlasti õppetöö sisust. Lisaks tahtmisele, meeldimisele ja oskamisele kasutada, millised tegevused ja vahendid on kõige otstarbekamad kasutada.

Stsenaarium 4

Kõrgkoolis töötab palju õppejõude, kes on kohe jõudmas pensioni-ikka, mitmetel on võimalus ka pensionile lisa teenida. Nende õppetöökoormus on väiksem ja seda pühendunumalt saavad nad töötada.

Maimu on sattunud vaimustusse arvutikasutusest ja õppematerjalide valmistamisest elektrooniliselt. Nüüd üritab ta osa õppeainest viia e-õppesse. Ta on juba varem osalenud e-õppealastel koolitustel ja kõik usinasti üles kirjutanud, aga iga algus on raske. Meelde jätta tuleb palju ja kes aitab teha õigeid valikuid Moodle vahendite ja tegevuste hulgast, kuidas jääb meelde õppematerjali esitamine veebilehena või raamatuna. Kas kontrolltest töötab nagu peab või kas suudab kõigile vastata foorumites? Või kasutada hoopiski rohkem veebipäevikut ja enesereflektsiooni. Uuemad vidinad võivad esialgu vist jääda tegijatele või ootama järgmist kursust. Peaasi, et tagasilöögid ei võtaks motivatsiooni ära.

Stsenaarium 3

Kõrgkoolis on kasutusel e-õppe keskkond Moodle juba üle 5 aasta. Sellest ajast peale on ka Monika kasutanud õpikeskkonda e-kursuste loomiseks. Ta on osalenud paljudel e-õppealastel koolitustel ja erialastes projektides, kus töökeskkonnaks on olnud erinevad suletud õpikeskkonnad. Monika on teadlik avatud keskkondadest ja blogide kasutamisest õppimiseks. Tema soovid on, et põhiline osa õppetööst jääks Moodlesse ja blogisid saaks siduda suletud keskkonnaga. Veel soovib ta kasutada uusi vahendeid ja tegevusi suhtlemiseks, tagasisidestamiseks ja hindamiseks, multimeediavahendite kasutamist keskkonnas, samuti suuremaid võimalusi keskkonna kujundamiseks.

Stsenaarium 2

Kõrgkooli arengukavas on punkt, kus e-õppe areng peab olema/võiks olla ühtlane kõikidel õppekavadel. Kui tänaseni kasutasid e-õpet „fännid“ ehk e-õppe kasutamise huvi ja vajadus tuli altpoolt, siis nüüd vaadatakse, millistes ainetes ja millises mahus on võimalik kasutada e-õppe meetodit. E-õppe vajadust reguleeritakse ülevalt alla.

Malle on aastakümneid seisund klassi või auditooriumi ees, pidanud loenguid ja läbi viinud seminare. Nüüd tuleb alustada e-õppega. Vanaviisi enam ei saa. Kas uutmoodi Malle tahab? Konspektid tuleb esitada e-õppematerjalidena, kuidagi tuleb üliõpilastele tagasisidet anda ja hinnata. Arvutikasutusoskus on tagasihoidlik, see on aeganõudev ja väsitav. Millistest tegevustest ja vahenditest alustada, milliseid mooduleid ja plokke rakendada. Nii, et Mallel tärkaks huvi e-õppe vastu ja õpikeskkonna kasutamine oleks jõukohane.

Stsenaarium 1

Kõrgkoolis on igal aastal õppetööd läbi viimas peadgoogilise ettevalmistuse saanud magistri- või doktorikraadi omandamas õed ja arstid. Sel juhul on raske sobitada praktikute tunde tunniplaani, keerulisemaks teevad olukorra ootamatud muudatused tunniplaanis ja/või töögraafikus. Väljapääsuks on osutunud e-õppe kasutusele võtmine. Marianne on õppinud viimastel aastatel erinevates õpikeskkondades, nüüd aga tuleb tal ise õppetööd sellise meetodiga läbi viia. Arvuti kasutamisel tunneb ta ennast üsna kindlalt ja suudab ka ise õppida erinevaid e-õppe tegevusi ja vahendeid kasutama. Algaja õppejõuna kulub tal palju aega õigete vahendite ja tegevuste valimisele erinevaid Moodle mooduleid ja plokke kasutades.

Rühmatöö: Moodle disaini võimalusi õpetajale. Personad

Õpikeskkondade kontseptuaalne disain

Rühamtöös osalejad: Urve Jõgi, Arkadi Bojaršinov ja Anne Rosenberg

Eesmärgid:

• Uurida Moodle kodulehelt erinevaid võimalusi, kuidas muuta õpikeskkond õpetajale võimalusterohkemaks kasutades erinevaid mooduleid ja plokke
  
• Katsetada ja proovida erinevaid mooduleid ja plokke erinevate haridustehnoloogiliste pädevustega õpetajatega e-kuruses koostamisel

Personad

1.

Marianne

Õenduse õppekava õppejõud, kes töötab ka kliinikumis vanemõena. Varasemad kogemused e-õppega olid õppijana. Nüüd on vajadus õpetada kasutades õpikeskkonda Moodle, sest kontaktundide läbiviimine ei ole alati võimalik ja kõikide teemade puhul ei olegi see vajalik. Suhtumine e-õppesse on positiivne. Moodle koolituseks on aega vähe, soov on ise õppida ja katsetada erinevaid tegevusi ja vahendeid keskkonnas.

2.

Malle

On töötanud peaaegu 30 aastat õppejõuna. Kõrgkooli arengukavast lähtuvalt on vaja kasutusele võtta e-õpe. Maimule tehti ettepanek üks aine 80% viia läbi e-õppes. Suhtumine e-õppesse on negatiivne. Arvutikasutusoskus on keskmine. Ei osale ka e-õppe alastel sisekoolitustel, soovib individuaalset juhendamist.

3.

Monika

Pikaajalise Moodle kasutamise kogemusega. On osalenud mitmetes rahvuvahelistes projektides, kus on kasutusel olnud erinevad veebipõhised õppekeskkond. Õppetöös ona kasutanud Moodlet juba üle viie aasta ja nüüd soovib kasutada rohkem multimeedia ja Web 2.0 vahendeid .

4.

Maimu

Pensionini on jäänud veel 5 aastat. Õppejõuna on koormus väike. Meeldib kasutada uusi võimalusi ja lahendusi õppetöös. Arvutikasutamisest on saanud uus hobi. Viibib igal asutusesisesel koolitusel ja on loonud mitu õpiobjekti. Nüüd soovib õppetööd osaliselt läbi viia Moodles.

Kokkuvõte personadest

Personad on selles töös ühtemoodi tähtsad. Kõiki tuleb toetada ja motiveerida kasutama Moodle keskkonna võimalusi vastavalt vajadusele ja leida õiged sobivad/vajalikud moodulid/plokid, tegevused/vahendid. Keda on vaja motiveerida ja muuta arvamust e-õppest, keda on vaja rohkem koolitada ja toetada, kellel aidata leida paras annus vahvaid vidinaid, et asi ei muutuks liiga kirjuks ja ülepaisutatuks. Personad on ainult õppejõud, lähtutud on ainult nendest.

Tehnoloogiad ja standardid

9. nädala ülesanne

Minu jaoks liiga tehniline teema :).
Saan aru, et standardid on vajalikud, ei pea õppematerjale iga keskkonna jaoks uuesti tegema. Lugesin kõik õppematerjalid läbi, SCORM ( jagatava õpiobjekti (sisuobjekti) ja õpihaldussüsteemi vahelise suhtlemise standard).ei avanenud. Kui proovisin ise scormida Exe Learninguga koostatud õpiobjekti Moodlesse, siis ei saanud hakkama.

Uued mõisted:
folksonoomia - hea ülevaade Ingridi Tiigrihüppe blogist
Tagide lisamine on teada asi, aga et eelnev mõiste kujuneb nii...ok!
Vistutamine, no on alles sõna...äkki keegi seletaks selle sõna lahti, kuidas selline sõna tekkis
Ise kasutan eesti-inglise sõna "embeedimine".
Minu postitus sai suhteliselt kasin, aga ootan teiste omi (teised vist ootavad ka), sest põnev on lugeda, kuidas keegi asjast aru sai.

Õpivõrgustikud

7. nädala ülesanne

Mis on õpivõrgustik? Kas see on sama, mis sotsiaalne võrgustik?

Kas suhtevõrgustikus osaledes on võimalik midagi õppida? Kindlasti saame igast suhtlusest mingit teavet, aga arvan, et õpivõrgustik on see, kust saan eemärgipäraselt infot. Ei ole oluline, millises keskkonnas (Facebook, Orkut, blogide keskkonnad...), toimub suhtlus, kui seal on koondunud ühiste eesmärkide nimel grupp inimesi, siis on see õpivõrgustik. Sellised võrgustikud kas tekivad ise või on algatud õppejõu poolt

Leian, et on vaja inimest (õpetaja/õppejõud/...), kes motiveerib ja suusnab võrgustikus tööd. Kui palju me kiirel ajal raiskame aega lihtsalt kolades otsides meile vajalikku infot? Ilmselt väga palju.

Sotsiaalse meedia kasutamine tänapäeval võimaldab koondada väga erinevatest maailmanurkadest inimesi, seega teadmiste pagas, mis me saame üha suureneb ja mitmekesistub, põimub erinevate praktiliste kogemuste vahetamisega.

Arkadi on ära teinud suure töö ja võrrelnud meie ja PLENK 2010 Course õpivõrgustikku, olen sellega väga nõus.

Põhajalik õpivõrgustiku analüüs Elyna blogis.

Personaalsed õpikeskkonnad

6. nädala ülesanne

Minu jaoks on personaalne õpikeskkond kindlasti see, kuhu olen kokku kogunud enda jaoks vajaliku materjali, et siis sealt lugeda/vaadata, mida vaja. Õnneks on minu magistriõpingud seotud tööga ehk õpin seda, mida vajan oma töös. Et moodne õppimine ei ole anem kaugeltki see, mida õpetaja õpetab, on puhas kuld, vaid tuleb kõrva taha panna iga kaasõppuri sõnad ja kuhugi salvestada postitused või vähemalt lingid. Siis hea koht, kust neid kiiresti kätte saab.
Erinevad sotsiaalsed tarkvarad on vahendid, mille abil saab õppija (kindlasti ka õpetaja) luua sisu, neid esitada või siis suhelda (foorumid, rühmatöövahendid, konverentside pidamine). Väga head skeemid on koostatud Siretil, Elynal, Ingridil, kuhu nad on koondanud kõik oma vahendid. Olen ise sama tundnud, et peaks/võiks sellise koostada. Hea kohe kasutada ja soovitada, kui haridustehnoloogina pean toetama õppejõude.
Selline skeem on kindlasti üks osa personaalsest õpikeskkonnast...eriti haridustehnoloogi personaalsest õpikeskkonnast. Ikkagi jään selle juurde, et e-portfoolio kuulub personaalse õpikeskkonna juurde. Lisanduvad sotsiaalne järjehoida, vajalikud lingid, kontaktid, viited...

E-portfoolio

5. nädala ülesanded

Analüüsin oma e-portfooliot lähtudes nädala lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskkondade võimalustest.
Mida annaks paremaks muuta?
Kas minu portfoolios esitatu on seotud pädevusstandarditega?
Õppejõudude ja õpetajate haridustehnoloogilised pädevused (EITSA) (PDF)

Selle ülesandega kavatsen pisut põhjalikumalt tegeleda, sai ju suvel kuidagi tehtud ja nüüd hea aeg paremaks muuta :)

Mulle sobib järgmine definitsioon...
...Ameerika haridusuuendusprogramm NLII (National Learning Infrastructure Initiative, 2003) on defineerinud e-portfoolio kui suurema kollektsiooni põhjal koostatud valiku autentseid tõendusmaterjale ja reflektsioone selle kohta, mida inimene, rühm või organisatsioon on aja jooksul õppinud ja mida ta oskab teha.

või
...kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja personaalset arengut teatud ajavahemiku jooksul. Olulise tähtsusega on õppija refleksioonid endaloodud materjalide kohta, aga ka refleksioonid arengu kohta portfoolios esitatud teemal. H. Barrett peab oluliseks, et e-porfoolios on kajastatud refleksioonid mineviku, oleviku ja tuleviku kohta.

aga
...õppimine vahetu kogemise kaudu on ebaefektiivne kui sellega ei kaasne kogetu sõnastamine, mõtestamine, arutlus ja selle arvestamine järgmistes tegevustes. Portfoolio mängib siinkohal olulist rolli eelkõige refleksiooni ja analüüsi faasis, mõnigatel juhtudel ka uute õppimiskogemuste tegevusplaani koostamisel.

Oma ESITLUSportfoolios (aga miks mitte ka õpimapp või personaalse arengu portfoolio) pean tegelema just kogetu sõnastamisega ja analüüsiga.
Mõtted tekkisid ka portfooli kujundamisega

Nii olen ka mina asjast aru saanud ja oma portfoolio kokku pannud Vaata

Sotsiaalse meedia vahendid õpikeskonna loomiseks

3. nädala ülesanded

Võimalusi sotsiaalse meedia vahendeid kasutades õpikeskkondade loomiseks.

1. Potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees ning millised on minu arvates peamised probleemid nii õppija kui ka õpetaja/õppejõu vaatenurgast? Võtan arvesse ka oma uue arusaama õpikeskkonnast.

• õppimine sotsiaalset meediat kasutades muutub järjest ajamahukamaks, sest...miljoneid inimesi koos nende ideedega, mõtetega, arvamustega - see on globaalne inforuum, kust kindlasti saab ja tuleb õppida! (Arkadi)...tuleb olla nii tark ja leida vajalik ja kavliteetne info. Seepärast tuleks õppejõududel selliste ülesnnete puhul, kus on vaja kasutada SM-t, koostada väga täpsed juhendid, suunata usaldusväärsete infoallikate juurde ja ka tagasisidestamine peab olema põhjalik (ja seda juba mingis kindlas suletud õppekeskkonnas :) ) Õpetajale/õppejõule on suur koormus sellise õppekeskkonna disainimine, lisaks sisulistele juhenditele tuleb valmistada ka tehnilised juhendid.
  
• ...ebaseaduslik sisu, autoriõiguste rikkumine, kontrollimatu infolevi...(Julia) tõepoolest, kes jõuaks kontrollida, copy-paste, kes oli algne autor, kas kõik mida loome, muutub ühisvaraks??? Ei poolda ananüümsust (ka hüüdnimede kasutamist), sest oma nime all avaldamine seab siiski mingid raamid
• SM kasutmise sobivus õppijatele?...kindlasti ei sobi see kõigile. Näide enda tööst, kuidas õppijad protesteerisid e-õppe vastu ja ikka põhjendades, kuidas õppejõud on huvitav persoon ja tahavad kohtuda auditooriumis (teadagi tuleb e-õppes rohkem ise vaeva näha, mis siis veel rääkida õppimisest avatud keskkondades)
  

Ja natuke ka positiivset

• ....Võimalus vaadata kaaslaste töid, näha, kuidas teised on mingi probleemi või ülesande lahendanud ja neid kommenteerida... (Urve) On kindlasti abiks, ainult kes kuidas seda kasutab, kas paneb mõtlema või aitab minna kergema vastupanu teed
• teadlik õppija: oskab eristada olulist infot ebaolulisest, õpib endale...(arvan, et üldhariduskoolis tuleb õppijaid veel õppima õpetada ja seepärast oleksin hästi ettevaatlik SM kasutamisel)
• .... täiendan veel
  

2. Vaatan ringi kursusekaaslaste ajaveebides ning avaldan oma arvamust antud teema kohta kommentaaridena. Huvitava näite postitan siia ajaveebi.

Näide aja mahukuse kohta on sellel kursusel see, et loen huviga kaaslaste ajaveebe, kus palju erinevaid arvamusi SM kasutamise kohta ja ka huvitavad näited reaalelust Vaata Pille blogi. Hea on see, et see piirdub hetkel ainult meiega ja ma ei ole sukeldunud miljonite mõttearenduste lugemisse, sest siis ma ei jõuakski õpilepingus lubatud ära teha.

Vahvaid lahendusi pakkusid Elyna, .... (täiedan seda, kui loen veel kaaslaste blogisid)

Lugemismaterjal kursuse lehelt Vikiülikoolis.

Õpikeskkonnad

2. nädala ülesanded

1. Defineerin enda jaoks õpikeskkonna mõiste

Õpikeskkonnas toimub õppimine, mis peab olema süsteemselt kavandatud, eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavaks . Õppekeskkonnas toimub ka õpetamine, mis ei saa aga toimuda ilma õppimiseta.(M.Laanpere loenguslaidid kursusest Õppedisaini alused) Loomulikult disainib õppejõud õpikeskkonna, aga kas pärast seda jääb õppija sinna üksi toimetama. Üldjuhul küll. Kõik sõltub nüüd õppijast, kui järje- ja sihikindel ta on, et selles õppida nii, et see oleks tulemuslik.

Minule sobib mõiste ÕPPEKESKKOND, kus on nii õppijad kui õpetajad koos "asju ajamas"...õppimine ja õpetamine toimuvad üheaegselt, kasutades kõikvõimalikke aktiivõppemeetodeid. Ja minule sobivad selleks suletud keskkonnad (Moodle, Blackboard, IVA)

Ei ole vaja alati kõigil näha või sekkuda kindla sihtrühma kursuse siseellu.

Klassitund vs veebipõhine õppekeskkond

Pole suurt vahet, eesmärgid ja õpiväljundid on samad, ainult meetodid erinevad.

Minu jaoks ideaalne õppekeskkond on selline, kus on võimalik kasutada võimalikult palju erinevaid tegevusi ja vahendeid, et neid siis kombineerida, muuta õppimine aktiivseks ja huvitavaks (rühmatööd, mängud jm), pidev suhtlus, kiire ülevaade tulemustest...

Ei ole ma ka avatud keskkondade vastane. Nendesse õppematerjalide loomine ja jagamine on tore, aga sel juhul peab see olema väga läbimõeldud ja kes on sihtrühm.

2. Valin ühe õpihaldussüsteemi (soovitavalt selline, millega on olnud kogemusi)

Kui õppejõud disainib oma e-kursust, siis tuleb tal pidevalt ennast õppija rolli seada. Olenevalt sihtrühmast valib õppekeskkonna, õppematerjalide esitamiseks kõige sobivamad vahendid, nende toetamiseks foorumid (ka enesekontrollitestid, veebipäevikud vm), mõtleb välja väga huvitavad ülesanded.

Olen ise kasutanud järgmisi:

suletud keskkonnad Moodle, Blackboard

avatud keskkonnad Blogger, Weebly, Googlepage, Edicy, Ning

Teeksin sellise üldisema eelpool nimetatute põhjal, aga hiljem vaatan , mida teised konkreetselt kirjutavad ja kommenteerin neid, milles oskan sõna sekka öelda.

Suletud keskkondade plussid

+ selles samas keskkonnas on võimalik peaaegu kõike teha ja kui veel mõni vahend on veel puudu, saab installida (N Moodlesse said just lisatud Feedback, Group Choice, NanoGong ja mõni aeg tagasi Book)

+ privaatsus

Avatud keskondade plussid

+ erinevate keskkondadega töö N. ajaveebis disainitud kursusele tuleb lisaks võtta kasutusele mõni selline keskkond, kus saab suhelda, anda tagasisidet n. EduFeedr (ei ole veel ise proovinud)

+ juurdepääs lihtne, ei ole vaja luua kasutajakontosid

Suletud keskkondade miinused

- keskkond on näiteks kooli serveris, õppejõul/administraatoril on vaja luua uued kasutajakontod

- kui kursus on loodud otse keskkonda ja serveris on tõrked, siis õppetöö häiritud. Veel hullem, kui midagi katki läheb, siis ongi läinud

Avatud keskkondade miinused

- oleme liiga laiali mööda internetiavarusi

3. Vaatan ringi kursusekaaslaste ajaveebides ning avaldan oma arvamust antud teema kohta kommentaaridena.

Kommenteerisin Arkadi, Pille, Viive ajaveebis antud teemat

Enesetutvustus ja õpileping

1. nädala ülesanded

ENESETUTVUSTUS

2006. aasta detsembris avanes hea võimalus vahetada ametit. Asusin tööle Tartu Tervishoiu Kõrgkooli haridustehnoloogina. Vastavalt ametijuhendile olen õppejõududele toeks e-kursuste ja õpiobjektide loomisel. Et tööülesannetega edukalt toime tulla, olen osalenud kõikidel e-Õppe Arenduskeskuse seminaridel ja konverentsidel, vajalikel e-Ülikooli veebipõhistel koolitustel ja haridustehnoloogide võrgustiku töös.
Palju aastaid töötasin algklasside õpetajana, 2002. aastast klassiõpetajana. Sellel erialal olid minu valikud loodusained, kunstiõpetus ja käsitöö. Arvan, et minu eelnev amet ja hobid on tulnud kasuks õpiobjektide ning e-kursuste disainimisel ja interaktiivsemaks muutmisel.
Minu meelisvaldkond haridustehnoloogina on multimeedia vahendite (video, pilditöötlus, animatsioon, õppevideo) kasutamine. Selles vallas olen olnud valdavalt iseõppija, aga läbinud olen ka mitmeid e-Õppe Arenduskeskuse ja e-Ülikooli sellealaseid koolitusi.
Lisaks olen ka arvutiõpetaja kutseõppe õpilastele.
Olen osalenud ka mitmes rahvusvahelises erialaprojektis (n. CoCare Digital, TRAIN )
Minu tegemisi saab vaadata veel e-portfoolios.

ÕPILEPING

Täiendused 11.12.10

Teema – Nii nagu kursuse pealkiri ütleb...tutvuda erinevate õpikeskkondadega ja õpivõrgustikega, aga just tutvuda ja avastada veel uusi. Milline võiks olla see, mida ma kohe väga tahaks kasutada??? :)

Uus õpivürgustik on kindlasti haridustehnoloogia magistriõpe. Õppijate blogide lugemine on andnud palju uut. Olen palju huvitavat endale salvestanud, et eadspidi vajadusel vaadata ja kasutada. Vue, GanttProject, vistutamine....polnud nedest varem midagi kuulnud.

Eesmärgid - eelkõige sunnib mind igapäevane töö seda tegema, aga olen seisukohal, et kasutusel olevate õpikeskkondade võimalused tuleks veel rohkem ära kasutada. Vahel tundub, et nimekiri on juba küllalt pikk ja kui kohe kiiresti midagi õppejõududele vaja soovitada, siis olen nagu alguses tagasi, sest valikuid on palju. Sobiva leidmine osutub keeruliseks.

Ikka jõudumööda siis töös kasutada, aga et meeelest ära ei läheks, lisasin oma sotsiaalsesse järjehoidjasse.

Strateegiad – Nagu korralik koolilaps, püüan sooritada ülesanded (olen mahajääja, aga lubasin eespool teistele järgi jõuda). Ülesannete lahendamine aitab endas mingile selgusele jõuda ja süsteemi luua. Aga olulisemaks pean kaasõppuritega kogemuste vahetamist.

Arvan, et täitsin ülesanded tähtajaliselt ja tegelikult on veebipõhise õppe juures see väga oluline, et ei jäta töid viimasele minutile.

Vahendid/ressursid – Hästi olulseks pean kaaslaste kodutööde lugemist ja võimalusel katsetada nende poolt uusi keskkondi, vahendeid ja tegevusi nendes. Kindalsti korjan kokku kõik näpunäited, soovitused, avastused..., seda ju minu igapäevases töös VAJA!

Eespool juba kirjutasin sellest, aga kastetamistega pole erite jõudnud tegeleda.

Hindamine – Saavutusteks peangi seda, kui olen kogunud tohutul hulgal enda töö jaoks vajalikku, olen jõudnud uusi tegevusi ja vahendeid läbi proovida. Kindalasti ei saa ka selle kursuse lõppedes öelda, et TEHTUD!

Vahel on tunne, et olen ikka nii vähe kasutanud igasugusid võimalusi :)

Reflektsioon (kursuse lõpus) – Tean juba ette, mis on minu nõrk külg: olen haaranud palju "suuri tükke" ja kipun "jänni jääma" oma aja planeerimisega.

Selle kuruse raames polnudki asi nii hull.